William F. Pinar - Allegories of the Present: Curriculum Development in a Culture of Narcissism and Presentism

Here is professor Pinar's speach:

Not only in the United States, we educators have suffered a history of curriculum development predicated primarily on functionality. Over the past century there have been several such formulations in the United States – each is associated with a key theoretician (Jackson 1992) – that link the curriculum to the economy and to society. In both cases these links are future-bound, although curriculum conservatives – focused on the ancient languages and cultures – did survive in the U.S. through the 1920s, resurfacing briefly (mostly rhetorically) in the 1980s. To achieve these functional objectives, curriculum development became primarily procedural and systematized, starting with objectives, and thanks to Ralph Tyler, ending with assessment. In linking objectives to assessment, teaching was reduced to implementation.

Katrin Niglas

Kombineeritud ning alternatiivsed uuringudisainid
sotsiaalteaduslikus uurimistöös

Nii tutvustab oma loengu temaatikat professor Niglas: „Kvalitatiivsete uurimismeetodite kiire areng ning vastandamine kvantitatiivsete uurimisviiside ning meetoditega on põhjuseks, miks sotsiaalteaduste metodoloogilised probleemid on viimaste kümnendite jooksul olnud niivõrd tuliste vaidluste objektiks, et on  räägitud koguni paradigmade sõjast. Vaatamata sellele, et vaidlused, mõistmatus ja vääritimõistmised pole metodoloogia-alasest diskursusest ega uurimispraktikast kadunud, on täna paljud sotsiaalteadlased veendunud, et kvantitatiivset ja kvalitatiivset metoodikat ei saa pidada vastandlikuks ning ühismõõteta lähenemiseks. Sellelt pinnalt on sündinud kolmas metodoloogiline lähenemine, mida eelkõige tuntakse mixed methods ehk segameetodi nime all.

Mis on selle uue lähenemise aluspõhimõtted – kas tegemist on kolmanda ning eelnevatega omakorda vastanduva paradigmaga või on võimalik käsitleda uurimismetodoloogiat raamistikus, mis vastandamise asemel integreerib erinevaid lähenemisi?

Teadlikkus metodoloogilistest valikutest ning seisukohtadest mõjutab oluliselt läbiviidavate teadusuuringute kvaliteeti.“