Georg Sootla

Eesti provintsistumine – põhjused ja perspektiivid

Ühinemisstrateegiate sisu ja elluviimise mehhanismid, võrdlus eesti ja maailma seisundite vahel.

Kuidas toimib võimu vertikaal, selle muutused. Paradigmaatilised murrangud, mis on toimunu valitsemises (peale tacherismi ja NPM). 

•  Provints kui ääreala

• Provints kui vanamoeline

o  Tehnoloogiates (sh valitsemine)
o  Teisesus (kummalisus)

Kui suur osa eesti ühiskonnast jääb suletuks?

Murrangud valitsemise teoorias ja praktikas:

-          Governance = domineerimine vs koordineerimine, koos valitsemine

-          Formaalne struktuur vs integreeritud primaat, hoiakute muutmine mitte struktuuri muutus

-          hierarhia vs turu võrgustikud

-          organisatsioonide piiride hägustumine

-          mitmetasandiline (-kihiline) valitsemine

Võimuvertikaali kaks klassikalist mudelit:

1. riigikeskne (Mandri Euroopa) – KOV kui riigi käepikendus (EV enne II MS), kesksete avalike ülesannete korraldamine kogu võimuvertikaali ulatuses, omavalitsuslike ülesannete piiratud hulk, demokraatia nõrkus, tugev otsene (isiklik) poliitiline mõju  keksvõimule 
2. tasakaalustatud (EV 1990ndad) – kaks avaliku võimu valdkonda on sõltumatud, KOV otsused, tugev institutsionaalne osalus, tugev parteisüsteem ja osalus

Ettekandes analüüsitakse uuringuid KOV ühinemisest Eestis vs Euroopa  erinevate piirkondade kogemused. 

Kogu keerlemine KOV suuruste ja nende optimaalse juhtimise ümber lükatakse ümber H. Baldresheimi (vabakommuunide eksperimendi autor) artikliga, mis väidab, et KOV efektiivsusele ei oma need näitajad (suurus, eelarve, ülesannete jaotus) otsest mõju. Oluline on võime koordineerida eri tasandeid e mitmekihiline valitsemine.

Peame loobuma kaitsva autonoomia kontseptsioonist nagu ka kaitsva demokraatia kontseptsioonist (kaitse keskvalitsuse eest). Lisaks on vananenud ja pidurdavaks muutunud traditsiooniline kommunitaarne hoiak.

Uus suhtumine on governing across levels of  government (valitsemine üle formaalsete piiride). Ülesandeks on avalike väärtuste kaitsmine, integreeritud tulemusele suunatus (neo-vabariiklus) riigi ja erasektori tegevuste ühendamisel. Subsidiaarsus – mil viisil suudab inimene Jumalat teenida? Motivatsiooni alusel.

Tänased moodsad vastused mitmetasandilisele valitsemisele:

• mitte kasvud ja kasumid vaid jätkusuutlikkus
• valiku poliitika komplekssuse primaat formaalstruktuuride suhtes
• asümmeetriline delegeerimine võimekuse alusel

Kokkuvõte:

Tänane strateegia viib KOV riigi käepikenduse mudelini. EV’s on riigiametnikke, kes kontrollivad KOV poliitikaid, 4 korda rohkem kui kohalikku valitsemist läbi viivaid inimesi. Meie ääremaastumise trend võib olla palju teravam, kui me arvame.

Alates 1997st a pole me suutnud käivitada ühtegi olulist OV muudatust – on kadunud nii poliitilised kui emotsionaalsed eeldused reformiks (reformiväsimus). Võimalik, et me poelgi enam valmis reformideks.

Uurimis- ja arendustegevus on ülimalt killustatud, ühtset pilti ei teki. Võimalik, et me peaksime paluma abi väljastpoolt ja õppima Põhjamaade reformimise kogemustest, mis on küll pika ettevalmistusperioodiga (5-6a vaidlemist, siis teevad). Lülitumine rahvusvahelistesse arenguvõrgustikesse on üks vajalik samm.