Rein Raud 1

Sissejuhatus üldisesse kultuuriteooriasse 

Kultuuri mõistest

Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid.

Igal teoorial peaksid olema:

• objekt
• probleem
• meetod
• tulemused

Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega.Kultuuri ajalugu pole nt osa kultuuri teooriast. Kultuuriteooria väljund ulatub kaugemale kultuurilisest kontekstist, tema eesmärgiks pole aidata meil mõista paremini kultuuri nähtusi või praktikaid.  

Mis on kultuur? 

1952 – Kroeber + Kluckhohn – üle 200 võimaliku definitsiooni (ainult inglise traditsioonis, lisaks vene ja saksa) juba siis, nüüd veel teist samapalju. Kultuur pole ühtne diskreetne tervik. Äkki peaks sellest mõistest loobuma? RR: kultuuri mõistega opereerimine on vajalik, kui me ei rakenda seda totaliseerivalt.

• Kõrgkultuur
• Rahvakultuur (ei ole eelnevaga oluliselt seotud)
• Olmekultuur (kultuurne inimene)
• Enesemääratlus (meie määratlus)
• Eristavad märgid (kultuuri šokk)

Kas kultuuri juures on esmatähtis tema sotsiaalne või individuaalne osa? On see humanittar- või sotsiaalteadus?

Clifford Geertz: Suhted ja tähendused kultuuri uurimisel esmatähenduslikud. Tähendused ei saa olla ainult individuaalsed, st kultuur vajab gruppi; kuid ta pole ainult sotsiaalsetele suhetele taandatav. Inimeseks olemine on kultuuriliselt tingitud mistahes kultuuris, seda ka bioloogilisel tasandil (teatud aju piirkonnad arenevad välja kultuurikeskkonnas, mitte poel olemas sündides).

Kultuur seega:

• On integreeritud mudel
• Sisaldab erinevat tüüpi koostisosi
• On alati õpitud ja õpetatud, mitte geneetiliselt edasi antud => pole stabiilne

Kultuuri ülesanne?

Inimesel on ainulaadne võime koguda ja kasutada tähendusi ja eelnevat kogemust. Maailm pole tähenduslik iseenesest, ta muutub või muudetakse selliseks (läbi kultuuri). Ülesandeks on kognitiivne adekvaatsus. See on ka üks põhjus, miks kultuur muutub.

Inimreaalsuse konstandid (koostab elamismaailma fenomenoloogilises filosoofias):

• Bioloogilised
• Sotsiaalsed
• Kultuurilised

Tähenduste ringlus kultuuris. Selleks kaks põhilist ja erinevat moodust - tekstid ja praktikad.

Tekst kui väljendajast ja tõlgendajast sõltumatu tähenduste kandja. Iga teksti võib alati „lugeda“, leida sellest süsteemselt tuletatavaid tähendusi (linnad, majad, tants jm).

Praktika: süsteemne ja mõtestatud tegevus. Praktikate käigus toimub tähenduste omistamine ja edastamine:

• Kombed
• Rituaalid
• Ühistegevused
• Suhtlusskriptid, stsenaariumid (kuidas käsi käib?)
• ...

o   Praktikad loovad ja levitavad tekste

o   Tekstid hoiavad praktikaid elus, nagu lainete ja osakeste teooriad, mis on mõlemad õiged kuid sõltuvad vaatenurgast ja toetavad teineteist

Kultuuri piirid on hägused. Kas kultuurilised kogukonnad on üldse olemas või on vaid personaalsed kultuurilised vaated? Eristame a) tekstuaalne kogukond ja b) praktikakogukond.  Kogukondade ühisosa, ühistegevus à tajutud identiteet, mida saab selle kogukonna suhtes ära kasutada (Benedict Anderson „Kujutletud kogukonnad“ jagatud infovoogude kontekstis, mida on ka nt rahvused; Eric Hobsbawm „Leiutatud traditsioonid“). Tähenduslikuna kogetud suhe on reaalne. Individuaalne identiteet moodustub kogukondade kaudu. Meil on kogukondi täna rohkem, seotus nendega aga nõrgem ja püsimatum.

Kultuur – kõik asjad ja tegevused, mis omistavad, levitavad ja avavad tähendusi = inimeseks saamise keskkond, milles kõik on õpitav ja ka muudetav. Kollektiivne, sest tähendused on võimalikud vaid suhtluses (keele läbi); samas on ta individuaalne, sest kahe inimese kultuuriline omamaailm ei ole täpselt sama. Kultuuri kui süsteemi ülesanne on tagada meie maailmapildi kognitiivne adekvaatsus. 

Järgneb:

2.    Milliste meetoditega seda uurida?

3.    Mida on võimalik sel viisil teada saada?